Sissejuhatus
Käesolev raamat tutvustab kõiki kuni 1. oktoobrini 1971 Eestis kindlakstehtud laululinde, välja arvatud vareslaste sugukonda kuuluvad linnud, keda meil on 9 liiki. Lisaks autorite enam kui 20 aasta jooksul kogutud vaatlusandmetele on raamatu koostamisel käsutatud rohkesti erialases kirjanduses avaldatud andmeid ja mitmete teiste amatöörornitoloogide trükis avaldamata materjale. Teiste autorite andmete esitamisel viidatakse tekstis vastava töö autorile ja ilmumisaastale, mille järgi lugeja leiab raamatu lõppu paigutatud kirjanduse loetelust töö täieliku nimetuse ja avaldamiskoha.
Autorid püüdsid käesoleva raamatuga meie rohkearvulisele ja üha kasvavale linnu- ja loodusesõprade perele tutvustada võimalikult palju sellest uurimistöödel ja linnuvaatlustel talletatud huvitavast materjalist, mida tuleb otsida raskesti kättesaadavast ornitoloogilisest perioodikast ja võõrkeelsetest raamatutest. Ühtlasi näitavad autorid iga linnuliigi juures, mida veel tema eluviisidest ning käitumisest ei teata, et sel teel õhutada aktiivsetele vaatlustele praeguste lünkade täitmiseks. Seega on käesolev raamat käsiraamatuks lindude tundmaõppimisel, kuid ka programmiliseks suunajaks lindude edasisel uurimisel, mis saab toimuda loodusevaatlejate-asjaarmastajate kaasabil. Sellisena peaks "Eesti laululinnud" olema vajalikuks täienduseks prof. dr. E. Kumari raamatutele "Eesti NSV linnud" ja "Eesti lindude välimääraja". Loodusuurijate Seltsi liikmete ja usaldusmeeste poolt keskusele saadetud vaatlusandmeid, mida on kasutatud raamatu koostamisel, säilitatakse ornitoloogiasektsiooni arhiivis ja enamik neist avaldatakse siin trükisõnas esmakordselt. Kõige suuremal hulgal andsid oma materjale käsutada Endel Edula (vaatlusandmed tuhandete linnupesade kohta), Ülo Lemmik, Aavo Põlenik, Ilmar Lind, Aivar Leito, Toomas Saat , Rein Pärg, Tiit Randla, Mari Kivilaan, Helmi Põldma, Marie Nelke, Aleksei Kass, Juhan Põldvere ja Paul Sügav. Aavo Põlenik on ühtlasi suure osa originaalfotode autor, mõned fotod on Fred Jussilt ja hulk fotosid saadi tuntud soome ornitoloogilt dr. Kalervo Erikssonilt. Neile kõigile avaldavad autorid oma siirast tänu.
Lindude kahjulikkuse ja kasulikkuse küsimusel peatuvad autorid raamatus ainult erandjuhtudel — selliste liikide puhul nagu kuldnokk ja hallrästas, kus kasulikkuse-kahjulikkuse probleem on tõepoolest erandlikult teravaks muutunud ja pilt komplitseeritud.
Tähelepanelik lugeja märkab kahtlemata, et mitetavaliste laululindude kohta on autoritel võrdlemisi vähe andmeid käsutada olnud. Nii on mõnedel juhtudel andmeid napilt linnu täiskurna suuruse kohta jne. Autorid loodavad, et kõik teadaolevad ja seni veel tundmatud linnusõbrad leiavad nendest puudustest hoogu ja innustust edaspidiseks tööks ning et rohkesti uusi linnuhuvilisi astub ühendusse Loodusuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooniga (Tartu, Hariduse tn. 3), et anda omapoolne panus meie linnustiku uurimisse.