Moonlight Harbori linnakesel on vaja turiste veenda, et rand on ikka parim koht – ka siis, kui päikesepaiste kaob talveks lõunasse. Jenna Jonesil, Driftwood Inni uuel omanikul, on suurepärane idee: korraldada jõulueelne festival „Rannapidu koos jõuluvanaga”.

 

Jenna viskub rõõmsalt pidustuse ettevalmistustesse. Peale selle on ta väga hõivatud võõrastemaja pühadeks dekoreerimise, sealsete ettevalmistuste ja tubade reserveerimisega festivali ajaks. Ning kahe toreda, kuid väga erineva mehega, kes püüavad võita rohkem tema aega ning suuremat osa südamest. Jenna on ülepeakaela koormatud, ent õnnelik. Ka tema tülikas eksmees ei ole pildilt kadunud, kuid siiski tundub elu nii täiuslik, kui tal üldse kunagi on olnud.

 

Kuni ilm pöörab tema festivali farsiks. Äkki ei kalla emake loodus mitte ainult vihma Jenna paraadile, vaid see vana nõid püüab autoplatvorme ja nendel istuvaid printsesse lausa merre puhuda. Varsti on kõigil elekter kadunud ning linnast välja viiv tee läbi lõigatud. Kusjuures Jenna motell on rahvast täis.

 

Kui ka elektrigeneraator sureb välja, ei ole ta kindel, et tema ja ta külalised üldse kuni uusaasta tulekuni hinges püsivad. Aga kui inimesed hoiavad veidigi kokku ja neil on piisavalt pühademeeleolu, võivad kõik leida, et elu – ja jõulud – on rannas alati toredad.