4. raamat sarjast Eestile elatud elud.

 

 

Ants Laikmaa (1866-1942) on üks Eesti kultuuri ja kunsti nurgakive, kelle roll nii looja, õppejõu kui ka kunstielu korraldajana on hindamatu. Kunstnikuna annavad Laikmaa loomingus tooni pastellmaalid: nendega lõi ta nii maastikke kui ka portreesid. Laikmaaga seostatakse ka impressionismi tulekut eesti kunsti. Laikmaa kunst ja kunstialane tegevus lähtusid rahvuslikest ideaalidest. Oma kunstis portreteeris ta korduvalt märgilisi isikuid (nt Underit, Härmat, Kreutzwaldi, eestlastest talupoegi) või kujutas kodumaa loodust.

 

Laikmaa õppis lühiajaliselt Peterburis ja veidi pikemalt Düsseldorfis, kuid alates 1901. aastast elas taas Eestis. Kaks aastat hiljem asutas ateljeekooli, millest kujunes oluline õppeasutus ja 20 aasta jooksul õppis seal ligi 800 inimest, nende seas hulk tuntud eesti kunstnikke. Läänemaale rajas Laikmaa Eestis ainulaadse rahvusromantilises stiilis kunstniku maja, mis praegu tegutseb tema majamuuseumina.