"Kärt läks risti läbi alevi ja astus edasi surnuaia poole. Ta ei mõistnud, miks Meelik temaga just tingimata surnuaial tahtis kokku saada, kuid lõppude lõpuks ei teinud ju väike jalutuskäik ka midagi kurja. Nagunii tuleb paari päeva pärast linnakivide vahele tagasi pöörduda, miks siis ka mitte veel natuke kõndida tolle väikese surnuaia põliste pärnade ja kastanite all, nuusutada lillelõhna ja nautida haudade vahel valitsevat igavest rahu.

..."