"Inimene ja surm on osutunud suurepärasteks partneriteks. Surm lõikab nüüd suurema kaarega kui kunagi varem, kuid vikati asemel on tal palju moodsamad vahendid. Moodne surm on industrialiseeritud, mehhaniseeritud, kalkuleeritud, muudetud tehasteks, masinateks, numbriteks ja kasuteguriteks. Surma pakendatakse ja turundatakse, seda ostetakse, müüakse ja vahendatakse. Surma pritsitakse põldudele, lõigatakse raiesmikel, heidetakse ookeanidesse ja paisatakse atmosfääri. Surmatööstus töötab täistuuridel. Üksikhingede asemel lõikab surm nüüd terveid liike. Sadu liike päevas, tuhandeid kuus, kümneid tuhandeid aastas. Kuues massiväljasuremine on täies hoos. Projektsioonid lähitulevikust tõotavad veelgi suuremat hoogu. Käes on surmatantsupidu. Inimkonna pidu maailmalõpu suunas. See pidu on korraldatud meie poolt ja meie auks. Kõik on kutsutud ning keegi ei pea lahkumise pärast muretsema. See pole enam vastutahtsi tantsupõrandale kiskumine, vaid pöörane orgia. Pillamisest joobnud tarbimisorgia, mille eesmärk paistab olevat võidu ära konsumeerida kõik ressursid, enne kui nad otsa saavad. Ah kui juba mürgel, siis olgu lõpuni."  

- Kõnest Eesti Vabariigi Välisministeeriumi kultuuripreemia vastuvõtul jaanuaris 2019

 

Surmatants ilmus algselt peatükkhaaval eri riikide pealinnadesse Edward von Lõnguse Euroopa tuuri ajal, koodnimetusega "programmiväline tegevus." Terviklikuks koguteoseks liidetuna sai publik seda esmakordselt vaadelda EvL suurnäitusel "Viimsepäeva Katedraal". Käesolev teos on vähendatud mõõtmetega versioon täissuuruses pannoost.