Haigemaja õues seisab väheldane ehitis, piiratud terve takjate, nõgeste ja
metskanepi tihnikuga. Ta katus on roostetanud, korsten pooleldi varisenud,
trepiastmed pehkinud ja rohtunud, aga krohvist on jäänud ainult jäljed. Ta
esikülg on pööratud haigla poole, tagumine vaatab aga väljale, millest teda
eraldab naeltega haigla plank. Neil terava otsaga ülespidi naeltel ja plangul
ning majal enesel on see eriline nukker, neetud ilme, nagu meil on ainult
haigla- ja vanglaehitistel.
Nii algab Anton Pavlovitš Tšehhovi jutustus "Palat nr. 6", tõlkinud Friedebert
Tuglas, ilmunud valitud teoste sarja viiendas köites "Novelle ja jutustusi",
Tallinn, 1962, lk 119.
Jutustuse algus kirjeldab vaimuhaiglat, kus peategelane, tohter Andrei Jefimõtš,
kuskil kolkas, kahesaja versta kaugusel raudteest maadleb tölplusega.
Kui siin nüüd tõmmata paralleele, siis võib ka NSVLi pidada üheks kroonulikuks
hullumajaks, millest välja saada oli kõike muud kui lihtne.
Kuid midagi tänuväärset ometi toimus Eestis ikka ka.
1956.aasta "Loomingu" oktoobrinumbri ringvaate-osa algab napi teatega: "Hakkab
ilmuma ""Loomingu" Raamatukogu"". Teates öeldakse, et Eesti Nõukogude Kirjanike
Liidu häälekandjana hakkab ilmuma "ilukirjanduslik väljaannete sari", mille
"eesmärgiks on tutvustada eesti lugejat nii nõukogude kirjanduse kui välismaa
progressiivse kirjanduse lühivormidega". (lk7)
Kaks artiklit, milles nii dokumente arhiivist kui isiklikke mälestusi annab
täitsa hea ülevaate algusest kuni tänapäevani välja. Muidugi oleks lihtsameelne
arvata, et kust tulevad raamatud, eks ikka poest, aga ei ole nii. LR-i tegemise
köögi pool, mis lugejale jääb tundmatuks leiab siin vihikus kenasti ülesmärkimist.
Fakte on esitatud üksjagu, nende põhjal võiks juba koostada viktoriiniküsimusi.
Raske on isegi usukuda, et kunagi ilmus LR iga nädal, ja tiraažid olid muinasjutulised,
ikka 18 000 või 20 000 eksemplari. Tänaseks päevaks on ilmunud juba üle poolteise
tuhande numbri, see on muljetavaldav kogus.
Palju on viiteid eelnevatele raamatutele, mida tasuks võtta kunagi lugemiskavva.
Vahetuvad toimetajad, tegijad, autorid ja lugejadki, kuid loodetavasti LR jääb.