Üle poole aasta on möödunud peapiiskop William de Laurenti mõrvast, mis pandi toime püha isa palverännakul Davilloni. Ja kogu selle aja on Vastupäeva kõigest hingest püüdnud. Ta on üritanud Geneviève’i taverni eest hoolitseda ning vihase kiriku halvakspanu all ägavas linnas poolausat elu elada. Ta on katsunud pahandusteta hakkama saada, Davilloni linnavalve tähelepanu vältida ja uue piiskopi salasepitsustest eemale hoida. Sellegipoolest on ta nüüd supi sees ega tea, kelle käest abi otsida.

Linnavahid ei usalda teda. Kirik ei usalda teda. Isegi tema enda varaste tsunft ei usalda teda. Kõigest hoolimata võib aga just Vastupäeva koos oma isikliku jumala Olguniga olla ainuke tõeline relv kurjuse vastu, millesarnast pole linn eales varem näinud.