1972. aasta augustis astus Poola kõrge sõjaväelane Ryszard Kukliński ülimalt ebahariliku sammu, mis seadis ohtu nii tema enda kui ka tema perekonnaliikmete elu. Ta võttis kontakti USA saatkonnaga Bonnis ja pakkus end ameeriklastega koostööd tegema. Sellest päevast sai alguse külma sõja üks kõige erakordsemaid luureoperatsioone. Kuklińskit sundis niisugust meeleheitlikku sammu astuma mure Poola saatuse pärast. Ta oli veendunud, et kui Nõukogude blokk otsustaks läänt rünnata ja lääs peaks vajalikuks sellele rünnakule tuumalöögiga vastata, võiks see tuumalöök ühel hetkel tabada just Poolat. Kukliński oli kommunistliku Poola kaitseministri Wojciech Jaruzelski üks mõjukamaid ohvitsere ning suhtles tihedalt Nõukogude sõjaväelastega, kes valmistusid lääneriikide vastu sõtta astuma. Samal ajal oli ta aga tervelt üheksa aasta jooksul CIA peamine allikas idabloki maades. Kukliński hankis CIA-le kümneid tuhandeid lehekülgi salajasi dokumente, näiteks Nõukogude Liidu Euroopa-vastaseid sõjaplaane ning teavet uute relvasüsteemide kohta. Kukliński agendinimeks sai Kajakas ja teda tunti ka Jack Strongi nime all. Kogu selle aja vältel elas ta topeltelu: salakohtumised, pettemanöövrid, peidikud, nähtamatu tindiga kirjutatud sõnumid, miniatuursed fotoaparaadid ja salajased raadiovastuvõtjad aitasid tal edastada läänele informatsiooni, mis nõrgestas kommunistlikku režiimi. Selle kõige eest tuli tal endal ja ta perel aga ülikallist hinda maksta.