Vana  postkaart............

Sellest filmist on säilinud vaid fotod.

http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/82/huvitavat-lugemist

Balduin Kusbocki lavastatud "Esimese öö õigus" linastub aastal 1925 "Taara-Film" margi all, mis oli Tartus (1924) asutatud filmitootmisfirma ning mida tegelikult juhtis Tartu kinode Athena ja Illusion omanik Jaan Otter. Antud tummfilm jääb ühtlasi firma ainsaks mängufilmiks.

Filmi saamisloost

Nii nagu aasta varem linastunud filmi "Mineviku varjud", nii on sellegi linateose sünd nähtavasti mõjustatud toonasest sotsiaalsest tellimusest minevikuaineliste filmide järele. Filmiainese inspireerijaks võib aga teatud määral pidada Matthias Johann Eiseni rahvapärimuslikku regivärsilist poeemi "Kuldja" (1923) - ehkki otsest kinnitust sellele pole. Peaaegu kõikides "Esimese öö õiguse" reklaamkuulutustes on filmi eestikeelsele pealkirjale sulgudes lisatud kunagist tava tähistav ladinakeelne nimetus - jus primae noctis, mida kannab ka "Kuldja" kümnes laul. Veste Paasi sõnul pole siin tegemist juhusliku kokkusattumusega. Ka Postimehe lühisõnumis (29.10.1925) soovitatakse filmiloo paremaks mõistmiseks lugeda M. J. Eiseni poeemi "Kuldja".

"Kuldjast" on pärit mitte üksnes esimes öö õiguse motiiv, vaid teatud määral ka rüütel von Sternhelli kuju (lugulaulus "Maarjamõisa metsik herra", "külaneitsite norija", vallalaste võrgutaja". Mõlema teosel on süžeelisi kokkupuutepunkte, ent ka lahknevusi. Kui Eiseni lugulaulus läheb orjatüdruk Kuldja ise, nuga vööl, möisa, haavab isandat ja põgeneb seejärel Tallinna, siis ekraaniloos tapab isanda tema paaž Mangu (Paas, V., lk 122). 
Asjaarmastajate kõrval esinevad filmi peaosades "Vanemuise" näitlejad Hartius Möller, Carl Treumundt, Heino Vaks jmt. Operaatorina tegutseb välismaalt kohale kutsutud J. Silis. Hävinud filmi sisust annab kõige põhjalikuma ülevaate Taara-Filmi kavaleht-brošüür (Tartu, 1925).

Filmi valmimisloost meenutab selles osalenud Oskar Nuust järgmist:
"Esimese öö õiguse" proloogi ja epiloogi võtted toimusid Tartus. Kuidagi ei leidnud me üht peategelast Mangut, lõpuks panime kuulutuse ajalehte. "Mäletan, Kusbockid lõunatasid parajasti. Sisse astus noormees. Heitsin talle pilgu ja jooksin kohe Kusbocki tuppa, hüüdes: "Ta tuli!" Kusbock tõusis lauast, isegi kahvel jäi kätte, ja, noormeest näinud, nõustus minuga. See oli Adalbert Kirschenberg, mitmekülgselt andekas inimene, romaani "Puhastustuli" (1929) autor August Kirsimägi." Filmis mängis kaasa ja tantsis ka Marie Melsas-Lukk, Pariisi revüüteatri tantsijanna, kes sel ajal puhkas kodus vanemate juures, lisas Nuust (Paas, V., lk 123). 
"Esimese öö õigus" esilinastub 27. oktoobril 1925 korraga Tartu kahes kinos - Athenas ja Illusionis -  ning alates 7. novembrist samal aastal näidatakse seda Tallinna kinodes Grand Marina ja Piccadilly.

Retseptsioonist

Uudisteose vastukaja kodumaal on üldiselt positiivne. Nii näiteks peab anonüümne kriitik Päevalehes (8.11.1925) seda lausa "esimeseks Eesti ajalooliseks suurfilmiks". Ta leiab, et kui senini on tehtud katseid, siis nüüd on loodud "film, mis tervikuna  mõjub küpse tööna. Siin on meie näitlejad üllatanud vaatajat oma võimistega, tõustes senisest asjaarmastajate mängust tõelise filminäitleja tasapinnani." Filmisündmused on ajalooliselt tõepärased, leiab ta, viidates seejuures eksperdina professor M. J. Eisenile. Ühtlasi on kirjutaja meie filmitööstuse tuleviku suhtes optimistlik, tõdedes: "Esimese öö õigus" suudab meie kinopublikule rohkem pakkuda, kui suurem osa väljamaalt sissetoodavaid keskpäraseid filme."

Arvustajatest kõige kriitilisem - nagu ikka - on nõudlik Karl August Hindrey, kes oma Päevalehe arvustuses (29.10.1925) heidab teosele ette ebaloogilist käsikirja ja selle keskaja draama psühholoogilist vildakust, samuti mõnede näitlejate mängu liigset melodramaatilisust.

Ajakirjanduse andmeil põhjustas linateos Eesti esimese filmiprotsessi. Ajaleht Esmaspäev teatas 11. veebruaril 1929 Balduin Kusbocki hagist Taara-Filmi vastu. Selles märgitakse, et firma omanik Jaan Otter olevat filmitegijate palgad maksmata jätnud ja puhaskasu omandanud (vt põhjalikumalt Paas, V., lk 124).

Otteri jaoks oli äri selle filmiga kahtlemata tulus, sest nagu kirjutab ajaleht Esmaspäev 28. aprillil 1935: „Film „Esimese öö õigus“ jooksis Eestis võrdlemisi suure eduga, siis sattus Lõuna-Ameerikasse ja lõpuks ka Põhja-Ameerikasse, kus selle järgi valmistati uus, suur ja väga menukas film "Armuööd" [„The Night of Love“ (1927) – toim] Ronald Colmaniga ja Wilma Banky'ga peaosades. Eestlaste asemele olid mängima pandud mustlased, kuid muidu film oli sisuliselt seesama. Tartlane Otter tegi "Esimese öö õigusega" lõppkokkuvõttes ilusat raha.“ (25 aastat eesti filmi. Esmaspäev, [Waba Maa pühapäevane väljaanne], 28.04.1935).

Isikutest