Eesti Rahvusrahiivi NOORA maja Tartus tutvustav voldik

Suurus kokku voldituna 120 x 120 mm

https://www.ra.ee/rahvusarhiiv-2/noora/

Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017.

Noora arhitektid on Sander Aas ja Illimar Truverk. Arhiivihoone projekt valmis kolme arhitektuuribüroo – Asum Arhitektid OÜ, Arhitekt11 OÜ ja Vaikla Stuudio OÜ – koostöös. Ehitustööde tellija oli Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, töid teostas YIT Ehitus.

Noora numbrites

• krundi suurus 13 599 m²
• korruseid 6
• üldpind 10 708 m²
• maht 50 000 m³
• hoidlapind 5800 m²
• hoidlaid kokku 26
• hoidlad mahutavad ca 43 000 riiulimeetrit
• töökohtade arv 85

Noora võimalused

• 26 kohta uurijatele
  
• kaks rühmatööruumi, a 8 kohta
• õppeklass, 32 kohta
• konverentsisaal koos tehnikaga, 80 kohta, ruume saab kasutada ürituste korraldamiseks
• ekskursioonid hoidlatesse
• arhiivitunnid koolidele
• arhiivipood: trükised ja meened

Uure

Noora fassaadi katab kangas motiiviga Uure.

Uure on uuristatud mälestuste muster, aja keerustiku sooneline jälg. Kiri, mis on loodud hoidma ja kaitsma. Uure jäljendab aju struktuure. Sümboliseerib mõtlemist ja meenutamist. Esitab küsimuse, uuristab lahenduse. Uure kirjeldab uurimise protsessi, uurimistöö uuristusi, keerd- ja võidukäike. Tekitab põnevust, vaimustust ja rõõmu. Uure on mäng, mis kutsub arhiivi uurima. — Uure kavandi autorid Fred Kotkas ja Carmen Lansberg

Keerdkäigud

Noora fuajees saab tutvuda rahvusarhiivi püsiekspositsiooni ja ajutiste näitustega.

Rahvusarhiivi püsiekspositsioon „Keerdkäigud“ heidab pilgu Eesti murrangulistesse aastatesse 1917 –1920. Labürindikujuline teekond kulgeb läbi aegruumi, milles põimuvad otsustaja rollis olnud ja sündmustest mõjutatud inimeste elukäigud, Eesti riigi sünnilugu ning maailmas paralleelselt toimunu. Sündmusi vaatleb kõrvalt teravapilguline Amalie Planken. — Näituse kuraator Liina Rebassoo

Lugulaul

Noora esimesel korrusel kõlab heliinstallatsioon, mis kasutab käivitavate impulssidena arhiivi hoonet, töötajaid ja paiknemist aegruumis.

Lugulaul on totaalne – see viitab identiteedile, lugude edasikandumisele aegruumis, kosmoloogilisele maailmatunnetusele, kestvusele ja arenemisele. Heliinstallatsioon on sümboolselt lugulaulu kui vastava geograafilise piirkonna asukatele omase mäluvormi edasikestmine. Heliga modelleeritud ruumi orgaaniline ja monumentaalne mõõde. — Heliteose autorid Kiwa (Jaanus Kivaste) ja Martin Kikas