Tihti kipuvad inimesed võtma kriisi kui negatiivset nähtust, kuid tegelikult pole see nii ühetähenduslik. Tänapäeva murrangulisel ajal, mil maailm on jõudnud selle aastatuhande esimesse suurde kriisi ning seetõttu on tekkinud vajadus vaadata üle kogu uude ajastusse sisenemise pagas, peab palju tähelepanelikumalt kõike jälgima, sealhulgas ka tekkinud kriisi. Jaapani keeles näiteks tähistatakse mõistet kriis kahe hieroglüüfiga: esimene hieroglüüf tähendab purustamist, teine aga võimalust.

 

Kui elu voolab nagu vett täis jõgi lagendikul, rahulikult, ilma suurte laineteta, siis kriise ei ole. Kui aga tekivad mingid takistused, pidurdused, siis tekivad pinged, vahel isegi seisak. Kaasaegne globaalne kriis räägib sellest, et ühiskonda on kogunenud palju mitmesuguseid probleeme, mis tuleb ületada keerulise kirurgilise vahelesegamise teel.

 

Elus on palju erinevaid kriise, need toimuvad regulaarselt: isiksuse kriis, kriis peresuhetes, kriis ettevõtluses, kriis ühiskonna arengus, kriis riikide suhetes, finantskriis, majanduslik kriis, sotsiaalne kriis jne. Selles raamatus püütakse jõuda kõikide kriiside algpõhjusteni ning mõista, et ükski kriis ei teki iseenesest, vaid on kindlasti seotud teiste kriisidega. Kriisi teemat uurides ei lahenda me ainult oma isiklikke ülesandeid – me tegutseme alati mastaapselt, isegi kui me seda ei tunneta. Kriisi teemat tuleb võtta kui isiksuse mastaapsuse ja mõtte globaalsuse õppetundi; tuleb jõuda arusaamisele, et inimene on see, kes vastutab kõige eest, mis Maa peal toimub.