Luuletaja ja teatrikriitiku Artur Adsoni (1889–1977) „Siuru-raamat” (esmatrükk Rootsis 1949) on üks olulisemaid ja huvitavamaid mälestusteraamatuid eesti kultuuri- ja eriti kirjanduselu kohta alates Estonia teatri avamisest 1913. aastal ja lõpetades Pätsi-Eenpalu „vaikiva ajastuga”.

 

Raamatu keskmes on, nagu pealkirigi ütleb, 1917. aasta kevadel rajatud kirjanike rühm Siuru ning selle liikmete Friedebert Tuglase, Marie Underi, Henrik Visnapuu, August Gailiti, Johannes Semperi ja autori enda elulooline ja loominguline käekäik. Peale selle kirjeldab Marie Underi andunud „paaž” ja hilisem elukaaslane Artur Adson ka Kirjanike Liidu ja Kultuurkapitali loomist, vabariigi kultuurielu laiemalt, oma tööd filmitsensorina ja muud, mida tal nii kirjaniku kui ka tegusa kultuuriametnikuna oli võimalus lähedalt näha.

 

Lisaks kümneid lühiportreid tolle aja kultuuri- ja avaliku elu tegelaste kohta.

 

Rohkelt illustreeritud fotodega, sisaldab nimeloendit ja biograafilist leksikoni. Tänapäevase hinnangu annab teosele kirjandusteadlase Janika Kronbergi järelsõna.