Bergeenia 1 taim

Bergeenia (Bergenia) badaan, kuulub igihaljaste nahkjate lehtedega püsikute perekonda kivirikuliste (Saxifragaceae) sugukonnast.Laiuvad lehed paiknevad lihakatel vartel. Õitsevad kevadel mais- juunis, nende õied on enamasti roosad.  Bergeenia eelistab päikeselist kuni poolvarjulist, viljaka, vett hästi läbilaskva parasniiske pinnasega kasvukohta. Sobib kasvatamiseks üksikult või rühmiti püsilillepeenral, kiviktaimlas, veekogu ääres ja maapinna katteks. Lehed värvuvad intensiivsemalt kuival kasvukohal kasvades. Kuival kevadel võib vajada kastmist, mis pikendab õitsemise aega. Jääb samale kasvukohale paljudeks aastateks, isegi kuni 20 aastat.
 bergeenia on talihaljas lehtdekoratiivne, ilusate roosade tumeda südamikuga õitega püsiktaim. Sobib kasvama puude ja põõsaste ette või vahele, varjukatele peenardele ja vee lähedusse, madalad sordid ka kiviktaimlasse ja nõudesse. Täispäikeses õitseb hästi, kuid lehestik läheb niruks. Eelistab huumuserikast viljakat mulda. Saab kasvatada ka avarates pottides. Närtsinud lehed tuleb kevadel eemaldada. Parim viis paljundamiseks on jagamisega.
 Bergeeniate kiituseks tuleb öelda, et nad on äärmiselt vähenõudlikud ja pikaealised. Nende kasvatamisega saavad kenasti hakkma ka algajad 

Varakevadel, kui esimesed kevadlilled alles avavad oma õisi, kaunistavad bergeeniad lillepeenraid oma ilusate, suurte, veidi südajate ja nahkjate lehtedega. Needsamad lehed on andnud alust kutsuda bergeeniaid inglise keeles nimetustega elephant plant (elevanditaim), elephant-ears (elevandi kõrvad) ja heartleaf (südameleht). Aga taimel on veelgi välimusest tulenevalt kentsakaid nimetusi nagu leather cabbages (nahkne kapsas), picnic plates (pikniku taldrikud) ja what-not (tühi-tähi).

Kevade edenedes (umbes maikuus) ilmuvad bergeeniatel väikesed armsad kellukjad õied, mis on kännasesse koondunud ja asetsevad lehtedest veidi kõrgemal. Õite värvus võib olla liigist ja sordist olenevalt valge, mitmes toonis roosa või punane.

Erinevalt paljudest lilledest ei pea bergeeniaid talveks kuskile keldrisse vedama. Nad ei vaja isegi talvekatet, talvituvad nad aga sellest hoolimata hästi, taludes kuni -35ºC pakast (mõned liigid küll veidi vähem).

Valguse suhtes pole nad ka nõudlikud, kasvades hästi nii täispäikeses kui varjus. Poolvarjus ja piisavalt niiskes kasvukohas on taim ilus, lopsakas ja roheline. Liiga päikeselisel kasvukohal, kus napib ka niiskust, muutuvad lehed veidi pruunikaks ja taim omandab natuke „roostes“ väljanägemise. Kui kasvukoha valgusolud on väga kasinad, venivad aga lehevarred valguse poole püüeldes välja ja muidu tumeroheline lehestik omandab helerohelise tooni. Madalakasvulise püsikuna saavad nad hakkama ka tuulisemas kasvukohas.

Bergeeniad kasvavad hästi mitmesugustel muldadel, kui eelistatumalt võiks olla veidi raskemad, huumusrikkad ja niiskemad mullad. Seega on bergeeniad head lilled tiikide, basseinide jms veesilmade äärde. Kuid neid võib istutada ka puude alla, kiviktaimlasse ja mujale, nt kalmude haljastamiseks. Bergeeniad edenevad hästi ka potitaimena. 

Ostes meie e-poest rohkem tooteid, saadame need võimalusel ühes saadetises.