Ants Laikmaa

Eesti maalikunsti vanameister

48-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites 22. raamat sarjas

Ülevaade kunstniku lapsepõlvest kodutalus, kooliaastatest, visast võitlusest majanduslike raskustega, õpingutest ja tööst Düsseldorfis jm välismaal. Ta külastas 1900. a Pariisi maailmanäitust ja rändas jalgsi üle Alpide Müncheni ning jõudis sama aasta jõuluks Viini kaudu tagasi kodumaale. Ees ei seisnud mitte üksnes loov tegevus kunstnikuna, vaid esmajoones rahva kunstimeele, -arusaamise kasvatamine ja eesti kunstikultuuri loomine. 1901. a korraldas ta oma töödest näituse, mis oli esimeseks eesti kunstinäituseks. Laikmaast sai esimene eesti kunstnik, kellele anti 1929. a Tartu Ülikooli audoktori diplom.

«Esimene eesti maalijatest, ja koguni eesti kunstnikkudest üldse, pühendas kodumaale kogu oma ande, jõu ja energia. A. Laikmaa, võttes oma õlgadele raske risti - teerajamise eesti rahvuslikule kunstile, milleks ei jätkunud ei julgust, ei tahtejõudu ega isamaa-armastust tema eelkäijatel» (Alf. Vaga, 1923).