Teaduse teed on sarnaselt maanteedega kurvilised, kuid saja aastaga jõuab inimvaim sellel siiski jõudsalt edasi liikuda. Eesti teaduses on see areng toimunud vaatamata ümbritsevatele ohtudele tippkiirusel. Veel hobustega maal ringi liikunud eesti teaduse teerajajatel polnud silme ees sihte genoomikast ja infotehnoloogiast või siis päikesepatareidest. Tänu neile sündis aga eestikeelne teadusterminoloogia ning loodi alus tänapäeva uuringutele. Nüüdsel infotehnoloogia ajastul on Eesti teadlaste tulemused leidnud tunnustust juba kogu maailmas. Meil on silmapaistvaid rakendusi, lootustandvaid noori ning ühiskondlikult aktiivseid teadlasi. Rahvusvahelise teadusmaastiku ühe killuna markeerivad meie teadusuuringud tänagi Eesti probleeme, nii nagu omaaegsed teadusjuhid eesmärgiks seadsid. Võime tunda uhkust paljude oma teadlaste üle ning mõned neist leiavad lähemat käsitlemist nendegi kaante vahel.

Meie raamat jälgib teaduslikke otsinguid Eestis saja aasta vältel. Sel teel on olnud olulisi poliitilisi ning ka inimlikke kokkupõrkeid, kuid eelkõige kirjutame õnnestumistest teadusuuringute alal ning kirjeldame tippsaavutusi. Senitehtu tõestab, et tulevikuski võime oodata Eesti teadlastelt olulisi teadustulemusi.

Vivat academia! Vivant professores! Vivat et res publica!