Viimastel aastatel on geneetika ja selle mõju inimkäitumisele tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti kogu maailmas. Populaarteaduslikus raamatus „GEENID JA KÄITUMINE“ tutvustab professor Sir Michael Rutter võimalusi, mil moel võib geneetika mõjutada inimeste käitumist juba lapsepõlvest saati, selgitab geenide toimimisviise ning arutleb ka selle üle, kuidas looduse ja kasvatuse koosmõju annab arengule teatud suuna.

 

Autor on töötanud keskkonna- ja psühhosotsiaalsete uuringute alal ning kahe tausta ühendumisel on ta piisavalt heal positsioonil, et „tõlkida” geneetika spetsialistide kontseptsioone ja avastusi, tehes seda samas tavalugejale arusaadavas keelekasutuses.

 

Raamatu alguses antakse ülevaade geneetika saavutustest tänapäeval ja arutletakse selle üle, miks peetakse geenide ja käitumise teemat nii üllatavalt vastuoluliseks; analüüsitakse eri geenide tekkepõhjusi ja sellega seonduvaid riske; pakutakse ülevaadet, kuidas kasutada kaksikute, perekonna ja lapsendatud laste uuringuid, et määrata geneetiliste ja keskkondlike mõjude suhtelist tugevust indiviidide käitumiserinevustele.

 

Raamatu teises osas analüüsitakse lähemalt geneetiliste ja keskkonnamõjude suhet ning keskendutakse teatud kindlatele geenidele ja nende käitumisele. Tuleb juttu ka kontseptsioonidest ja lähenemistest, mis ei pruugi olla mittegeneetikule tuttavad, kuid needki on kirja pandud lihtsas keeles, hoidudes spetsiifilisest sõnavarast.

 

Lõpetuseks võetakse kokku avastused nende geenide kohta, mis mängivad oma osa vastuvõtlikkuses teatud põhilistele vaimuhäiretele, arutatakse geenide ja keskkonna vastastikuse sõltuvuse ja koostoime rolli üle, mis on mitmes mõttes terve raamatu keskne küsimus.