Selles raamatus ei räägita geniaalsusest mitte kõige tavapärasemas mõttes. See ei ole käsiraamat, mis õpetaks sind imetabasel moel saama samasuguseks nagu William Shakespeare, ega ka salarelv, mille abil üles leida meie hulgas elavad tunnustamata geeniused. See on lihtne ja julgustav üleskutse kõigile, kes soovivad elus midagi saavutada, ükskõik millisel elualal ja mistahes tasemel. „Geenius meis kõigis“ näitab, et kellelegi pole geneetiliselt määratud saada väljapaistvaks, samuti kui vaid vähestel meist piiravad tippu jõudmist bioloogilised tegurid. Kõik kujundab meid ja ka meie võime kõike kujundada. Meis kõigis peitub geenius – see on meie kaasasündinud võime muuta iseend ja maailma meie ümber.


Tänapäeval räägitakse ikka ja kõikjal kaasasündinud andekusest. Miks nii? Sest me usume sellesse müüti. Usku kaasasündinud andekusse on palju kergem omaks võtta: nii on maailm meie ümber palju lihtsam ja mugavam. David Shenki bestseller „Geenius meis kõigis“ kummutab uusimate teadusuuringute valguses selle iganenud arusaama ja väidab, et igaühes meist on potentsiaali saada tipptegijaks.
Sündinud väikeseks. Sündinud taibu. Sündinud muusikuks. Sündinud korvpalluriks. Nii on ahvatlev mõelda, nii oleme me kõik mõelnud. Geneetilise eesriide taha piiludes aga ilmneb, et enamasti pole see tõsi. Viimaste aastate teaduslikud uuringud on toonud meieni hämmastavaid tõendeid selle kohta, et vastupidiselt seni vääramatuks tõeks peetule, on meie temperament, intelligentsus ja talent arengus juba alates meie eostamise hetkest.
Geenid iseseisvalt ei tee meid targaks, lolliks, ninakaks, viisakaks, kurvameelseks, rõõmsameelseks, musikaalseks, ebamusikaalseks, kehaliselt osavaks, saamatuks, õpihimuliseks või huvituks. Need omadused kujunevad välja dünaamilises süsteemis asetleidva keeruka vastastikmõju tagajärjel. Iga päev ja igal viisil mõjutame me ise, millised geenid aktiveeruvad, väidab Shenk jõuliselt.
Uue paradigma kohaselt geenid mõjutavad küll kõike, kuid jäigalt määravad nad väga vähe. Sestap oleme sunnitud ümber mõtestama kõik, mis meisse endisse puutub – kust me tuleme ja kuhu me minna võime. See on lubadus, et kuigi me pole suutelised oma elus määrama kaugeltki kõike, on meil ikkagi võimu seda tohutult mõjutada. Keegi ei ole mõistetud olema geneetiliselt keskpärane.
Me ei tunne – ega saagi tunda – oma piire enne, kui pole hakanud nende poole pürgima. Oma tegeliku, loodusest seatud piiri ülesleidmine mistahes alal nõuab palju aastaid ja mitmeid tuhandeid tunde innukat püüdlemist eesmärgi poole.
Millised on teie piirid?