Rein Raud

Hector ja Bernard

See oli olnud nädal aega tagasi, ja veel mõne tunni eest tundus võimalus enne võõrasisa kojutulekut ema juurest selle tundmatu erudiidi seltskonda pageda talle äärmiselt teretulnud, nüüd aga ei tundnud ta end korraga enam nii kindlalt. Ehkki tal endal oli tihti kombeks teiste üle päris teravat nalja heita -- tema arvates oli see muidugi vaid sõbralik lõõp -- oli ta üpriski tundlik selle suhtes, mida arvasid temast teised, ja ta teadis, et hetkel on ta veidi vormist väljas ega jäta arvatavasti just väga soodsat esimest muljet.
Aga mis seal ikka parata, kui juba kord nii läks, ütles ta endale siis ja vajutas kellanupule.