Esimesel olümpiakongressil Pariisis 1894. aastal võeti vastu tähtis otsus - taaselustada olümpiamängud. Juba kähe aasta pärast toimusid Ateenas esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud. Tundub, et olümpiaajaloo uurimisega on tegeletud piisavalt. Selgus aga, et polegi nii lihtne leida vastust küsimusele, mis siis ikkagi juhtus Ateenas 1896 ja enne seda. Info peitus väga erinevates mitmekeelsetes allikates. Eesti keeles aga polnud peaaegu midagi avaldatud. Nii sündiski idee olümpiamängude sünnilugu eesti keelde panna ja raamatuna välja anda. 1896. aasta Ateena olümpiamänge peaks vaatlema kahest olulisest aspektist: kaasaegsete olümpiamängude võimalikuks saamine ja Ateena mängud ise. Tee olümpiamängudeni oli pikk ja vaevaline. Mitme sajandi vältel üritati antiikmängude eeskujul siin-seal korraldada rahvuslikke olümpiamänge. Neid katseid võib võtta kui omamoodi mosaiigikilde, millest Ateena olümpiamängudena lõpuks tervik kujunes. Niisiis tuleks Ateena olümpiamängude sünnilugu jälgida päris algusest, sest ka kaasaegsete olümpiamängude juured on Antiik-Kreeka Olümpias. Olümpia on sünnipaik! Tõepoolest - see sõna tähendab täht-tähelt "allikate maad". Pöördumine algallika juurde aga on alati naasmine sünnipaika. Seega jäävad olümpiamängud igavesti nooreks.