Publishers Weekly poolt hiljaaegu kõigi aegade parimaks spiooniromaaniks valitud “Spioon, kes pääses külma käest” (1963) on Le Carré kolmas romaan ja tõi autorile parima põneviku auhinna nii Ameerika kui ka Briti põnevuskirjanike ühingutelt. Graham Greene’i kinnitusel on “Spioon, kes pääses külma käest” parim spiooniromaan, mida ta eales on lugenud.

 

Kriitikutelt ja lugejatelt ühtviisi ülivõrdes vastuvõtu saanud raamat räägib Briti salaagendist, kelle elu ei sarnane kuigivõrd James Bondi glamuurse maailmaga. Alec Leamas, külma sõja aegsel Lääne-Saksamaal töötav spioon, jääb jänni oma agendi üle Berliini müüri toimetamisel. Tema värvatud inimesed tapetakse ning Leamas läheb ise raudse eesriide taha tollast Ida-Saksa luurejuhti püüdma. Ühtäkki ei või ta isegi oma ülemusi uskuda. Kes valetab ja kes räägib tõtt, mis on lõks ja mis kokkusattumus? Tegu on ehedamast ehedama väärtspiooniromaaniga, mille lugeja ei tohiks usaldada isegi selle autorit…