Romaani peategelased Stepan Siska, Peeter Keerits ja Heino Ülane võetakse Nõukogude Armeesse aega teenima Nõukogude Liidu viimastel aastatel. Kolm eestlast saavad sõjaväes üllatavalt hästi hakkama ja valmistavad ülemustele palju muret ning sekeldusi. «Ja kui ma pärast lõunat territooriumilt veel ühe eestlase kondi leian, ei vastuta ma oma tegude eest,» ütles ohvitser, keeras jalapealt ringi ning marssis uksest välja. «Hakka teist veel puudust tundma,» pomises ta endamisi, jäi hetkeks seisma, raputas uskumatult pead ja pobises: «Aga peldik, kaasaegne peldik ühe ööga... kuram, see ei ole naljaasi!» /.../ Samal ajal kui Heino kooki õmbles, toimus Arhangelski linna idapoolsemas servas, väeosas number 32010, pidulik sündmus - komandör Stolitsen avas isiklikult esimest kaasaegset veega uhatavat tualetti sõjaväeosa ajaloos.  Ta astus majesteetliku sammuga kuivanud betoonpinnale, keeras kraani lahti, ning kohisev vesi tormas marulise hooga potti ja sealt edasi kanalisatsiooni suunas. «Töötab,» teatas ta pead noogutades ning tualetti kogunenud ohvitseride konsiilium noogutas komandöriga kaasa, otsekui üks ja mõistev tervik. Kaks tundi hiljem seisis sama konsiilium samas koosseisus samadel kohtadel, Stolitsen vaatas jälestustundega üleajavaid peldikupotte, pruune väljaheiteid, läbiligunenud pühkmepabereid kõikjal... «Ei tööta,» teatas ta kurvalt pead raputades ning tualetti kogunenud ohvitseride konsiilium raputas kaasa, otsekui üks ja mõistev tervik.