Triloogia „Kuutõbised” kujustab kirjanduslike sümbolitega ja läbi kolme ajastu ulatudes Brochi väärtustekao teooriat. Kui „Pasenow”, mille nimitegelase identiteeti hoiab suuresti koos vaid tema sõjaväemunder, on veel kirjutatud traditsioonilises realistlikus laadis à la Theodor Fontane, siis „Huguenaus” otsustas Broch pikkida romaaniteksti kümne „ekskursina” tõsitunnetusteoreetilise traktaadi „Väärtuste lagunemine”, millega ta annab kõigis kolmes köites kujutatule teoreetilise raamistiku. Just vaimsetel-eetilistel väärtustel on kadunud neid koos ja tasakaalus hoidnud süsteemne keskpunkt, religioosne kese, mille tähistamiseks usuleige Broch kasutas hiljem „jumala” asemel määratlust „maiselt absoluutne” (das Irdisch-Absolute). Kõik väärtushinnangud pürgivad moodustama tervikust irduvaid osasüsteeme ja neid siis absolutiseerima. Väärtussüsteem killustub, laguneb koost. Seetõttu on inimesed ja ühiskond kaotanud sotsiaalses segadikus orienteerumise võime ja käituvad otsekui kuutõbised. Nii esitas Broch oma teoreetiliselt põhistatud arusaama sellest, kuidas lääne ühiskond oli Saksamaa näitel jõudnud peataoleku, sõja ja kaoseni. Ehkki keel polnud autorile primaarne, tegi ta keeleliselt kirjeldatavaks inimpsüühika irratsionaalsed valdkonnad, mida seni oli peetud sõnadega haaramatuks. Lisatud on Brochi enda viis kommentaari oma teosele ning tõlkija järelsõna.