1907. aastal avas Vignoni tänaval Parisis oma kunstigalerii Daniel-Henry Kahnweiler. Uus kunstikaupmees oli tollal vaid 23-aastane. Ta oli juudi päritolu ning sündinud Saksamaal Mannheimis. Noor kunstikaupmees ostis ja pani oma galeriis välja peamiselt eakaaslaste töid. Temast sai tõeline kubismi toetaja, nii et teda on nimetatud isegi "kubismi ämmaemandaks". Selle kunstivool rajajad Pablo Picasso ja Georges Braque panid pikki aegu oma töid välja vaid tema juures. Kahnweiler tegeles ka kirjastamisega, andes välja näiteks Apollinaire'i ja Max Jacobi teoseid. Daniel Henri pseudonüümi all on ta ka ise avaldanud töid maalikunsti kohta. Käesoleva raamatu aluseks on radiointerjuud, mille Daniel-Henry Kahnweiler andis tuntud ajakirjanikule Francis Crémieux'le (sünd. 1920) ja mis esitati 1961. aasta aprillist juunini Prantsuse Raadio programmides. Huvitavalt jutustab Kahnweiler oma elust ja samuti paljudest enam või vähem tuntud kunstnikest, kellega ta oma pikaaegses galeristitegevuses kokku on puutunud. Raamatut kaunistavad reproduktsioonid teostest, millest enamik on kunagi Kahnweileri galerii seintel rippunud.