Omanda nimeka Eestist pärit kunstniku Oskar Hoffmanni ofort "Korvipunuja", mille mõned eksemplarid kuuluvad ka Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse! Tema vähestest säilinud ofortidest on 1881 Düsseldorfis valminud "Korvipunuja" kõige suurem. Graafikaplaadi laius on 12,5 cm ja kõrgus 15 cm.

"Korvipunuja" oli varem tuntud nime all "Eesti maastik", millele viitab ka paberi paremasse alumisse äärde kunstniku nime juurde käsitsi kirjutatud saksakeelne "Esthnische Landsaft" (Estlandi asemel kasutati saksa keeles siis veel nimekuju Esthland, nagu ka inglise keeles Esthonia).

Viini Kunsti Taasesitamise Ühingu (Gesellschaft für vervielfältigende Kunst) templiga paberi üldmõõdud on 45x34 cm. Teadaolevalt andis 1871-1933 tegutsenud kunstiselts Viinis välja originaalgraafikatehnikas tõmmiseid, millest siinne eksemplar on jõudnud Saksamaalt Eestisse koju tagasi.

1851 sündinud Oskar Hoffmann sai algõpetuse kunsti alal Eestis nimekalt baltisaksa kunstnikult Konstantin von Kügelgenilt. Hiljem õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias samuti Eestist pärit kunstnike Eugen Dückeri ja Eduard von Gebhardti käe all.

Akadeemia lõpetas Hoffmann 1877 ja pärast lühemat aega Pariisis töötamist asutas 1878 Düsseldorfis oma ateljee, omandades oforditehnika. 1880ndate alguses elas Hoffmann Tartus ning siirdus 1883 Peterburi, jäädes tihedalt Eestiga seotuks.

Eksootiline talupojatemaatika oli 19. sajandi lõpus arvestatav müügiartikkel. Portreeliselt kujundas Hoffmann omamoodi koondportreid Eesti 19. sajandi talupojaelust. Tolle aja maitsele vastavad teosed müüsid hästi nii Saksamaal, Inglismaal, Hollandis kui ka Venemaal. Samuti esines ta tihti näitustel Düsseldorfis, Münchenis, Viinis, Berliinis ja mujal.

Oskar Hoffmanni kohta vt https://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Hoffmann

P.S. Sama Viini kunstiseltsi kirjadega tõmmis Eugen Dückeri teosest "Lõikus" (1877) on müügil ka Riose galeriis: https://rios.ee/product-page/ducker-eugen-gustav-1841-1916-harvest-1877/