Heas korras raamat.

------------------------------

Seda päevikut pidas kuulus keelemees Johannes Aavik (1880−1973) 31. jaanuarist 1916 kuni 4. aprillini 1929 Tartus ja Kuressaares elades. See sisaldab kultuuri- ja kirjanduskriitikat, poliitilise olukorra analüüse, karmi ja vihast ühiskonnakriitikat, mitmesuguseid eraelulisi seiku, igapäevase keeletöö aruandeid ja plaane, romaanikavandeid, päevasündmuste kirjeldust jpm. Läbivaks teemaks on mõistagi arutlused keeleuuenduse üle, mille läbiviimisele oli allutatud Aaviku kogu tollane elu.

Johannes Aaviku päevaraamatu annetas Saaremaa Muuseumile 2001. aastal rootsi-eestlane Hillar Ugand (1925–2004), kelle ema Aino oli olnud 2. abielus Johannes Aaviku onupoja Paul Aavikuga.

Johannes Aaviku (1880–1973), silmapaistva keeleteadlase, tõlkija, õpetaja ja ajakirjaniku päevaraamat. Keeleuuendajana oli Aaviku eesmärgiks keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu, ta rikastas eesti kirjakeelt murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas nii sõnavara kui grammatikat.
“Nõnda olen ma juba aastate kaupa teinud, olen oma vaimustused välja laulnud ja oma vihkamistele maad annud; olen arvamisi inimeste üle avaldanud, kelledega kokku põrkasin, omi tundmusi naesterahvaste vastu kirjeldanud, kes mulle meeldisivad, omi mõttemõlgutusi elu, asjade ja armastuse üle ja omi otsusi raamatute kohta, mis mu pääle mõjusivad.
Ma olen sääl ka ennast analüseerinud, oma iseloomu üles lõiganud, ja omi puudusi konstateerinud.”
Käsikirja trükiks ette valmistanud ja kommenteerinud Olavi Pesti Korrektuuri, lugenud Siiri Ombler, kujundanud Mari Ainso.

Märksõnad:
Aavik, Johannes, 1880-1973
keeleteadlased
eesti keel
tõlkijad
kriitikud
publitsistid
Eesti
päevikud
1910-ndad
1920-ndad

----------------

Autor(id): Johannes Aavik. Koostanud ja kommenteerinud Olavi Pesti
Kujundaja: Mari Ainso Kirjastus: Ilmamaa
Linn: Tartu
Aasta: 2014
ISBN: 9789985775103
Lehekülgi: 312

Mõõdud: 140x200 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega