Rikkalikul materjalil – arhiividokumendid, ilukirjandus, isiklikud mälestused – tuginev teos analüüsib õhupommitamise ajalugu selle algusest (1911) kuni tänapäevani. Autori esmane huvi on analüüsida pommitamise taga olnud inimesi, nende huve ja motiive, samuti pöörata tähelepanu pommitamise ohvritele. Kuigi laadilt sõjaajalooline uurimus, on raamat niisiis ühtlasi mõtlemapanev arutlus inimkäitumise ja -moraali üle. "Pommitamise ajaloo" tõsine aines on leidnud väga leidliku vormi, nimelt kujutab teos fragmentidest koosnevat labürinti, mida igaüks saab läbida isemoodi. Nii et lisaks rohkele teabele pakub raamat lugejale ka kirjandusliku elamuse.