Autor kommenteerib teost:
Kirjandusprofessor Rein Veidemann on paigutanud „Raisakullide“ esimese ja teise osa eesti kirjanduse tüvitekstide hulka. Pärast seda ilmusid ka „Raisakullide“ kolmas ja neljas osa, mis teoreetiliselt oleks pidanud ilmuma vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastamist, kuid romaan jäi kauaks lõpetamata, sest autoriga juhtus see, mida tavaliselt autoritega ei juhtu – algas teenistus iseseisvuse taastanud riigi diplomaadina, mis nõudis endale kogu aja ja energia rohkem kui paarikümneks aastaks. Kustutades ja täiendades muidugi arvet ei peeta, kuid võib öelda, et selles „Raisakullide“ lõppvariandis tuli eelmiste trükkidega võrreldes muuta umbes veerand romaani mahust. Nüüd on kõik osad lõpetatud ja esmakordselt ühtede kaante vahel.

Kunstnik kommenteerib teose kujundust:
Kõik pead kaanel vaatavad/jälgivad ümbritsevat maailma, kuid nende teadmata on tänu füüsikaseadustele maailmapilt alati tagurpidi ehk siis pisut ebaharilik ja pea peale pööratud… Muuseas – on tehtud katseid, kus katsealuste vaade pööratakse vastavate prillide abil 180 kraadi elik pea peale, kuid paari päevaga katsealused harjuvad selle vaatega ja tajuvad seda jälle tavalise ehk siis päris õigetpidi maailmana.