Linda Rosin (7. november (vkj) / 20. november 1904 Lesnoi piirkond, Staraja Derevnja vald, Peterburi kubermang – 26. juuli 1981 Tallinn) oli eesti skulptor.  Mõned värvikahjustused. Kuju terve . Kaal 10,6kg. 

Ta sündis puusepa perekonnas ning õppis aastatel 1915–1918 algkoolis Petrogradi kubermangus.

Pere tuli Eestisse tagasi 1920. aastal. Linda Rosin lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1925. aastal joonistusõpetaja kutsega. Õppis veel raamatuköitmist ja nahatööd ning omandas ka naiskäsitöö õpetaja kutse.

Aastatel 1930–1939 töötas Rosin Rotterdamis ja Amsterdamis kompvekivabrikus joonistajana.

Aastatel 1942–1944 õppis ta Tallinna Rakenduskunsti Koolis rakendusskulptuuri ja 1945–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis skulptuuri.

Pärast instituudi lõpetamist jäi ta instituuti tööle (1950. aastast oli skulptuuriõppejõud).

Oli 1960. aastast Tallinnas vabakunstnik.

Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige (1948).

Pärast sõda Eestis viljeles põhiliselt skulptuuri, eeskätt figuurikompositsiooni ja portreed. 1950. aastate kompositsioonides valdab ajastule omane pateetiline inimesekujutus, hiljem sugenes (ms Ida-Saksa 1960.–1970. aastate skulptuuri mõjul) karge tundeline varjund. Portreedele on iseloomulik veidi maneerlik stilisatsioon. Loonud ka ehiskujusid.

Tema loodud on 1968. aastal Kehtna mõisaparki püsitatud ühishaua mälestussammas.