Rolf Michaelise raamatud, 3tk, üks on loetud, kaks uued:

• Eestlased Waffen-SS-is 

7. juulil 1941, mil Saksa 18. armee operatsiooni “Barbarossa” raames Eesti piiri ületas, tervitasid eestlased teda kui bolševismist vabastajat. Edasi tungides kohtasid Saksa sõdurid ennast metsavendadeks nimetanud eesti vabadusvõitlejaid, kes sama aasta 22. juunil olid alustanud avalikku võitlust väiksemate Punaarmee üksustega.
Augustis 1941 moodustas Wehrmacht neist eesti partisanidest julgestusüksusi, mis pidid kaitsma rindele viivaid Saksa varustusteid. Samal ajal hakkas Saksa välipolitsei vabatahtlikest uuesti Eesti politseid looma.
1942. aasta oktoobris formeeris Relva-SS Eesti Leegioni, millest enne sai alguse Eesti SS-vabatahtlike brigaad ja pärast 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis.
Käesolev raamat üritab dokumenteerida nende eestlaste ajalugu, kusjuures käsitletakse ka Wehrmachti ja välipolitsei eelmainitud üksusi ning 1944. aasta veebruari üldmobilisatsiooniga moodustatud piirikaitserügemnte. 1944. aasta lõpul ja 1945. aasta algul koondati viimaste säilinud osad 20. (1. Eesti) SS-relvagrenaderidiviisi.

• Venelased Relva SS-is  

1941. aastal, enne sõja algust elas Nõukogude Liidus ümmarguselt 170 miljonit eri rahvusest inimest. Suurimad rahvusrühmad olid venelased ja ukrainlased.Sõja ajal võitles ligi miljon Nõukogude kodanikku rohkem või vähem vabatahtlikult Saksa poolel. Umbes 15 000 venelast kuulus Relva-SS-i.Käesolev teos üritab seda seni peaaegu täiesti tähelepanuta jäänud Saksa ja Euroopa sõjaajaloo peatükki dokumenteerida.

• 11. SS-vabatahtlike soomusdiviis NORDLAND

11. SS-vabatahtlike soomusdiviis Nordland on tähelepanuväärsemaid Teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud väekoondisi, mis 1944. aasta jaanuarist oli peaaegu päevast päeva lahingute tulipunktis. Suurte kaotuste hinnaga kaeti Saksa vägede taganemist Venemaalt Oranienbaumi alt Eestisse ning löödi raskeid lahinguid Narva rindel, Tannenbergi liinil ja Tartu all. Diviis hukkus Berliini all ja linnas endas hargnenud lõppheitluses.