Lindsey Hughes

Romanovid

Venemaa valitsejad 1613-1917

Võimas Romanovite dünastia oli kolmesaja aasta kestel Venemaa süda ja hing. Kõik Romanovite soost valitsejad alates 1613. aastal troonile tõusnud Mihhail Fjodorovitšist kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini valitsenud Nikolai II-ni on omal moel Venemaa ajalugu vorminud. 17. sajandi alguses, kui pärast pikki dünastilisi võitlusi sai tsaariks Mihhail Fjodorovitš Romanov, valitses Venemaal kaos. Segadusteaja sisepingetele lisandus välispiiridel ähvardav vaenlane. Terve 17. sajandi oli Venemaa suletud riik, mis end järjekindlalt välismaailmale vastandas.

Kui 18. sajandi alguses tõusis troonile Peeter I, asus noor keiser Venemaad euroopalikuks suurriigiks muutma. Järgnenud võimsad valitsejad, nende hulgas «kroonitud filosoof» Katariina II, «perfektne despoot» Nikolai I ja «tõeline venelane» Aleksander III, kujundasid kogu Venemaa poliitikat, ühiskondlikku elu, kunsti ja filosoofiat. Dünastia viimane keiser Nikolai II pidi valitsema sõdadest ja revolutsioonidest lõhestatud riiki, toeks Rasputini mõistetamatule mõjule allutatud keisrinna. Valikud olid toonases olukorras napiks jäänud ja nii jõutigi traagilise lõpuni – keisripere hukkamiseni Jekaterinburgis –, millega sai läbi ka Romanovite valitsejasoo lugu.

Venemaa ühe võimsaima dünastia ajaloos keskendub autor nii Romanovite edusammudele kui ka nurjumistele ja hindab strateegiaid, mis aitasid neil Euroopa suurimat riiki üle kolmesaja aasta valitseda. Vaadeldakse ka valitsejate omavahelisi, sageli pingelisi vahekordi, muu hulgas naissoost Romanovite poliitilist ja kultuurilist mõju, ning käsitletakse isikuid ja nende eraelu, sest Venemaa poliitikas mängisid suguvõsa- ja isiklikud suhted noil aegadel tähtsamat rolli kui institutsioonid.