Heas korras raamatud.

Russell. Matemaatika: unelmad ja košmaarid

Berkeley

Hume

Locke

--------------------------------

Bertrand Russell (1872-1970) avastas matemaatika üheteistkümne aastaselt. Ta meenutab, et see oli joovastav kogemus: "pimestav nagu esimene armastus". Sellest hetkest alates alistus ta oma kirele jäägitu pühendumuse ja lausa erootilise tulisusega. Talle tundus, et matemaatika võib saavutada seda, mida filosoofia polnud suutnud - taandada mõtlemine selle puhtaimale kujule ja vabastada teadmised kahtlustest ja vastuoludest.

Sari: Suured filosoofid

------------

John Locke (1632-1704).
Sama, mida Newton 17. sajandil tegi füüsikas, tegi Locke filosoofias. Nende kahe hiiglase poolt algatatud revolutsioon rajas nüüdismaailma intellektuaalsed alusmüürid.
Ometigi on meie enda ajastu nende panuse kahtluse alla seadnud. Kui Newtoni maailmapilt on hakanud meile näima liiga mehhanistlik, siis Locke on langenud ebasoosingusse oma sõnaohtra retoorika, mõtlemise ilmselge ebatäpsuse ja oma ajal radikaalse empirismi tajutava kohatuse tõttu.
Käesolev haarav lühikäsitlus annab sellele alahinnatud mõtlejale tagasi tema õigupärase koha tänastegi filosoofiliste uuringute keskmes. Rajades oma ülevaate «Essee inimmõistusest» viljakale «teisele lugemisele», selgitab Michael Ayers Locke'i filosoofilise uurimistöö ajaloolist tähtsust ja selle senikestvat võimet püstitada probleeme ning kutsuda vaidlema.

Märksõnad:
Locke, John, 1632-1704
inglise filosoofid
empirism
filosoofia ajalugu

Sari: Suured filosoofid nr. 4

------------------------------------

Sari: Suured filosoofid.

Ehkki Hume'i loetakse suurimaks briti filosoofiks, on kitsarinnaline järelpõlv teda sellegipoolest alahinnanud. Tema töödele, mis on filosoofiliste ringkondade meelest liiga kergesti loetavad, on pahaks pandud ka nende julgust ja laia haaret.
Sellest ka tema naeruvääristamine akadeemilise traditsiooni poolt. Šotlast Hume'i on tehtud vastutavaks inglise empiristide kõige rumalamate liialduste eest ja hakatud seostama rõõmutu, šokeeriva skeptitsismiga. Kuid tema tegelikud eesmärgid olid laiemad ja kindlasti palju konstruktiivsemad.
Anthony Quintoni ladus, haarav, lühike ja ometi hämmastavalt sisurikas tutvustus avab Hume'i tähelepanuväärsete saavutuste kogu sügavuse laiemale lugejaskonnale -- kellele Hume ise alati kirjutada sooviski. Põhjuslikkus, taju, usk, ajalugu, religioon, majandus, esteetika ja psühholoogia -- Hume uuris kõiki neid valdkondi ja andis neisse oma uudse panuse. Ning seda tegi ta, nagu Quintonit lugedes ilmneb, huumori ja soojusega. Briti filosoofidest suurim oli ühtlasi ka kütkestavaim.
Lord Quinton of Holywell oli 1987. aastani Oxfordi Trinity Kolledži juhataja. Alates 1991. aastast on ta Kuningliku Filosoofiainstituudi eesotsas. Tema raamatute hulka kuuluvad «Asjade olemus» ning «Mõtted ja mõtlejad».

-----------------------------

George Berkeley (1685--1753)
Teadlane, teoloog ning kirjamees meditsiini ja majandusvallas, George Berkeley oli omal kombel täiesti uskumatu filosoof. Ta valdas hiilgavalt ingliskeelset proosat, kuid umbusaldas keelt, põlgas abstraktsioone ja pidas oma mõtete alusmüüriks hoopis vahetuid kogemusi.
David Bermani hästiloetav teejuht visandab Berkeley eksperimentalismi piirjooned -- katsetest nägemise ja kompimisega kuni surmaläheduse kogemuseni --, leides tema töödes filosoofia ja psühholoogi huvitava ühenduse.

Sari: Suured filosoofid.

--------------------------------------

Autor(id): David Berman, Anthony Quinton,Michael Ayers,Ray Monk
Kujundaja: Kristjan Mändmaa Kirjastus: Varrak
Linn: Tallinn
Aasta: 2000,2001
Originaalkeel: inglise keel
Tõlkija: Lauri Vahtre
Lehekülgi: 64+72+70+61
Sari: Suured filosoofid

Mõõdud: 122 × 190 mm
Suurus: tavaformaadis pehmete kaantega raamat