Kirjastus: Eesti Raamat
Linn: Tallinn
Aasta: 1975
Lehekülgi: 156

Seisukord: ümbrispaber üsna katki, sisu korras

Mõõdud: 135 × 209 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega

Masinarihm läheb pealt maha. Sulane jätab hangu virna äärde, hiilib aganaid riidele rehitseva Maimu juurde ja haarab tal keha ümbert kinni. Suurt osavust Eedi hullamise juures üles ei näita, peaasi on kilkav tüdruk kohmakalt õlgedesse muljuda, kõditada ja katsuda, nii palju kui annab. Tüdruk heidab talle kamalutäie aganaid näkku. Sulane pühib oma higist kriimulist nägu, sülitab sõklaid suust välja ja tormab uue hooga Maimule kallale, nii et tüdruku roheline sitskleit kaenla alt lõhki käriseb. Külatüdrukud Eedit eriti ei salli, tal on jõhkrad käed, hullates ei tunne ta nalja ja teeb haiget. Tüdruk rabeleb ja kiljub lõikava häälega, unine nägu vihane. Hämaras küünis tõuseb nii paks tolm, et õlesasis rüselejaid pole nähagi. Aganad kipitavad riiete all, noored kehad on tuld täis, käed-jalad segamini, mõlemad hingeldavad.
«Võta musu ära, mes sa muidu jahit,» õpetab õlevirnalt Sirgaste suvetüdruk, ontlik vanapiiga. Ise ta mehi ei kannata, kraabib igaühel, kes teda silitada tahab, silmnäo halastamatult lõhki, aga teistele nõu anda oskab suurepäraselt. Võib-olla osalt ka sellepärast kutsutakse teda Kassi-Maaliks. Ta libistab enese virnalt maha, et seni kaevul joomas käia, kuni masin seisab.
Maimu on end vabaks sõdinud ja omakorda poisi põhku surunud; nüüd võidutseb ta, põlv sulase rinnal. Eedi ähib, näost punane. Tal on häbi, et tüdruk oli tugevam, kui ta arvas.
«Ära sa, Maimu, nii ilusale poisile liiga tii. Mehe ommava õrn rahvas,» sõnab Maali eemaldudes.

Teatud klassides kohustuslik kirjandus.

Tarnime kõik kaubad kuni 30 päeva jooksul. Tavaliselt  7  tööpäeva jooksul.

NB! mitme eseme ostukorral palun kirjutada meile teade,  kuna esimesed asuvad erinevates ladudes