Lindude ränne on köitnud inimesi aastasadu. Juba vanakreeka filosoof Aristoteles pööras tähelepanu lindude sügisestele kadumistele ja kevadistele taasilmumistele. Tol ajal peeti lindude rännet millekski müstiliseks ja vastust küsimusele, kuhu linnud kaovad, ei osatudki anda.

 

Terminit «ränne» kasutatakse lindude sellise liikumise väljendamiseks, mille puhul on lindudel plaanis ka naasta. Maailma linnustikust moodustavad rändlinnud ligikaudu 40%. Põhjapoolsetel aladel, sealhulgas ka Eestis, on rändavate liikide osakaal veel oluliselt suurem. Eestis on tõelisi paigalinde äärmiselt vähe, koguni alla 10%. Ehkki me võime kesktalvisel ajal näha vähemalt sadakonda linnuliiki, on suur osa neist õigupoolest rändlinnud.

 

Ornitoloogi Tarvo Valkeri raamat annab põhjaliku ülevaate Eesti rändlindudest ning nende teekonnast talvitusaladele. Pikemat käsitlust leiavad ka kliimamuutused ning selle mõju meie rändlindudele. Raamatus sisaldub parimate rändevaatluspaikade tutvustus, mis võimaldab huvilisel kergemini osa saada suurepärastest rändeliikumistest.