Karl Ipsberg

Ühe sirge mehe elukäik

• 3.01.1870 Suure-Kambja vald, Jaska talu – 27.06.1943 Kirovi oblast, Kaiski rajoon, Lesnoje)
• Sündis Jaan Ipsbergi (1829–1889) pojana, kes oli end teopoisist üles töötanud kahe talu omanikuks ja kihelkonnakohtu liikmeks.
• Õppis Kambja kihelkonnakoolis, Tartu õpetajate seminari algkoolis, 1882–1888 Tartu reaalkoolis ja 1890–1897 Riia polütehnikumis (ehitusinsener). Oli eesti korporatsiooni Vironia asutajaid.
• 1894 ja 1895 praktikal Sise-Venemaal Rjazani-Uurali ja Tambovi-Kamõšini raudteel, 1896 Valga-Põtalovo kitsarööpalise raudteeliini ettevalmistamisel, edasi ernevatel ametikohtadel raudteel Vene riigiteenistuses kuni aastani 1912.
• Juhtis 1911–1913 juhtis Tallinnas Estonia teatri ja Krediitpanga hoone ehitustöid, 1913–1917 «Ehitus- ja tehnikakontori ins. K. Ipsberg & Rosmann» osanik, osales Tallinna suurettevõtete (Vene-Balti ja Peetri laevatehas, Volta, Noblessner) projekteerimisel ja ehitamisel.
• 1918–1919 Eesti laiarööpalise raudtee ülem ja teedeministri abi
• 1919–1920 Asutava Kogu liige, 1920–1926 I ja II riigikogu liige
• 16.12.1921–21.11.1922 teedeminister ning kaubandus-tööstusministri kt, 21.11.1922–2.08.1923 ja 2.8.1923–13.11.1923 teedeminister
• 1919–1923 kaubandusettevõtte Atlanta, 1924–1931 metsatööstuse aktsiaseltsi Lignum osanik. 1925–1926 juhtis kino Gloria Palace, samuti Kehra tselluloosivabriku ehitamist.
• 1928–1933 uute raudteede ehitusdirektsiooni (-ameti) juhataja, juhtis Tartu-Petseri laiarööpmelise ning Rapla-Virtsu kitsarööpmelise raudtee ehitamist.
• Kuulus Tallinna Intelligentide Klubi, Metsatöösturite Ühingu, Tallinna Krediitpanga, Tallinna Laevaühisuse, Balti Päästeseltsi, AS-i Ilmarine, AS-i Eesti Siid, AS-i Royal-Film ja elukindlustusseltsi Kotkas nõukogusse või juhatusse. 1918 oli Eesti Tehnika Seltsi asutajaid, Eesti Inseneride Ühisuse liige ning 1932. a asutatud Tehnilise Hariduse Edendamise Seltsi esimene esimees, Inseneride Koja sekretär ja Eesti Kirjanduse Seltsi eluaegne liige.
• Abiellus 1903 Saratovi saksa kolonistide perest pärit Angelika Kindsvateriga (1884–1945), tütar Elfriede (1903–1933), pojad Eugen (1905–1909), Aleksander (1909–1943), Georg (1910–1990).
• Küüditati 14. juunil 1941 koos naise ja vanema pojaga Venemaale. Mõisteti NKVD otsusel algul surma ja hiljem kümneks aastaks vangilaagrisse, kus suri.