August Leisk VR  II-3 , Piirivalve valitsuse kapten, hiljem major. Pärast Punaarmees............. 

August Leisk õppis Paide 4-klassilises linnakoolis ja Soomes Otava Põllutöökoolis.

Esimese maailmasõja ajal 1917. aastal suunati August Leisk õppima Irkutski 2. Lipnikekooli Venemaal, pärast selle lõpetamist ülendati lipnikuks ja määrati nooremohvitserina 190. jalaväe tagavarapolku. 1918. aasta alguses teenis August Leisk 2. Eesti Polgus 7. roodu nooremohvitserina kuni märtsini 1918.

Eesti Vabadussõjas teenis August Leisk aastatel 1918–1919 Eesti Rahvaväe 2. Jalaväepolgu 2. roodu nooremohvitseri, rooduülema ja vanemohvitserina.

Pärast Vabadussõda teenis Leisk aastatel 1920–1923 2. Jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitseri, ajutise rooduülema, leitnandi ja majandusülemana.

1923. aastast asus Leisk Eesti Piirivalve teenistusse, Piirivalve Valitsuse, Lääne jaoskonda, kus teenis Kuivastu rajooni ülema, Virtsu rajooni ülemana, 1936. aastal ülendati ta majoriks.

1938. aasta detsembrist kuni 1940. aastani oli Leisk Viljandimaa piirivalve Mõisaküla rajooni ülem.

Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal vabastati Leisk 1940. aasta sügisel piirivalve teenistusest ja võeti Punaarmeesse.

1941. aastal pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt ning Eesti ja NSV Liidu vahelise piiri kaitseks moodustatud Piiriomakaitse moodustamist määrati Leisk 25. novembril 1941. aastal 3. Piirikaitse Üksikpataljoni majandusülemaks, kus ta teenis kuni 1942. aasta sugiseni, mil Eesti piiriomakaitseüksused likvideeriti.

1944. aastal põgenes Leisk Rootsi, kus elas kuni oma surmani 1972. aastal.

Allikas- vikipeedia