Hans Memling, kirjutatud ka Hans Memlinc, (sündinud u 1430–1440 Seligenstadtis Frankfurt am Maini lähedal, surnud 11. augustil 1494 Brugges) oli Brugge koolkonna maalikunstnik Lõuna-Madalmaades. Tema tegutsemise periood jääb Brugge poliitilise ja majandusliku tähtsuse hääbumise aega. Memlingi populaarsusest Flandrias kõneleb tema stiili jäljendajate suur hulk, tema mõju on nähtud ka Michel Sittowi kunstnikukäekirjas.

Memling sündis Kesk-Reinimaal. Ta sai esimese kunstikoolituse Kölnis ja seejärel siirdus umbes aastail 1455–1460 Madalmaadesse, kus ta oletatavasti õppis töötades Rogier van der Weydeni töökojas. 1465. aastal asus ta elama Bruggesse; seal rajas ta oma töökoja ja hakkas tellimise peale valmistama altarimaale ja portreesid. Teda saatis selles suur edu: on teada, et tal oli suur kivimaja ja aastal 1480 kuulus ta maksude järgi otsustades kõige rikkamate linnakodanike hulka. Mingil ajal aastate 1470 ja 1480 vahemikus abiellus Hans Memling Anna de Valkenaerega (suri 1487), kellega tal oli kolm last.

Hans Memling oli oma eluajal väga tunnustatud kunstnik. Tema käekirja jäljendati palju, näiteks on tema viimast tellimust, Ristilöömise paneeli 1491. aastal loodud Greverade altarist, palju kopeeritud. Tema surma puhul nimetas notar teda "osavaimaks kunstnikuks kogu kristlikus maailmas". Aga et Memlingi tööd olid nii tugevalt mõjutatud teiste maalikunstnike omadest, suhtusid 20. sajandi keskpaiga kriitikud temasse ja tema kunsti enamasti karmilt. Hiljem on tema maine siiski pidevalt tõusnud ja teda peetakse põhjamaade renessansi oluliseks esindajaks.