Eesti kultuuris peetakse kaheksaharulist tähte taeva ja maa ühtsuse sümboliks: selle päripäeva pöörlemine annab eluenergiat, vastupäeva pöörlemine aga loovust. Seda kasutatakse sageli kaitsesümbolina ja vaimse tervenemise sümbolina. Mündi esiküljel oleva tähe keskel on Eesti vapp; selle ümber on päripäeva kujutatud linde – esivanemate hingi, kes kehastavad taevast, ja vastupäeva Mõõgaema tütreid, kes on seotud Maaga.

Jaaniöö, mida tähistatakse 23. juunil, on üks vanimaid eesti pühi. Legendi järgi võib sel ööl leida haruldast sõnajalaõit, mis hetkeks “õitseb” ning toob õnne, tervist ja tarkust. Mündi tagaküljel on kujutatud seda lille kasvamas iidse ohvrikivi lohus.