Aadu Hint. Tulemees. Trimmer

Hint ise sellest, mis teda seda raamatut kirjutama ajendas:
"Jooni Eesti mereasjanduse minevikust"kirjutab: "Purjek "Johannes" laadis 1897. a. sügisel Riias metsamaterjali Inglismaale Grangemouthi sadamasse viimiseks. Laeval oli teenistuses ka noor Kihnu meremees laevapoiss Jaan Umb. Päev enne väljasõitu kadus laevast Umb, viies endaga kaasa paki purjeriiet ja mõnda meeskonna isiklikust varandusest ... Kuna samal ajal viibis Riias üks väike Kihnu rannalaev, siis arvati, et ehk põgenik varjab end seal. Otsides leitigi Umb Kihnu laevast ja toodi koos varastatud kraamiga "Johannese" peale tagasi. Johannes" sõitis välja. Kuna sel ajal kombed olid üldiselt tooremad kui nüüd, siis ei lepitud sellega, et poisile anti tubli keretäis, vaid talle seoti köis ümber keha ja visati siis üle poordi, lastes teda korduvalt laeva sõidu ajal trossiga meres laeva järel lohiseda. Toiduks anti süüdlasele kartulikoori ja kiusati ka muidu iga moodi. 6. okt. seisis Umb, kes oli kapteni vahis, laeva tekil. Nähes, et kapten lähenes, kartis ta vist mingit uut vintsutust, haaras lähedal oleva kirve ja lõi sellega kapteni surnuks. Laiba heitis ta üle parda. Selle järele surmas ta samuti kirvega roolimadruse ja neli laevameest, kes magasid madruste ruhvis. Ellu jäi ainult laeva tüürimees, ehk küll raskesti haavatult. Paati alla lastes unustas Umb aga paadi põhjas olevale augule korgi ette panna. Seda nähes hakkas Umb laeva tagasi ronima. Haavatud tüürimees oli aga vahepeal oma kajutist välja tulnud, ja nähes Umbi üle parda ronivat, haaras kaika ja lõi mõrvarile pähe, kes uimasena langes tekile. Umbi kinni sidudes ei suutnud haavatud tüürimees ometi laevaga oma jõul kuhugi minna. Nii leidis üks Rootsi aurik abitult laineil kiikuva "Johannese" ja viis selle Kopenhaageni sadamasse. Siit sõitis laev uue meeskonna Eestist kohale jõudes edasi Inglismaale. Taani kohus mõistis mõrvari õigeks, kuid Peterburis mõistis kohus Umbi Siberisse sunnitööle."
Mõnelgi puhul kaldutakse meremeeste elu purjelaevade ajastul tagantjärele romantiseerima-ilustama. Siis olnud "puust laevad ja rauast mehed" jne. Ka kirves on rauast, kuid Kihnu noor meremees ei haaranud seda pihku mitte mereromantika pärast.

1973 | 152 lk | 136 x 208 mm | Kõvakaaneline | Kirjastus: Eesti Raamat | ISBN:

Seisukord: Hea

TASUMINE JA SAATMINE: 

• Valides DPD, tasute pakiteenuse eest ettemaksuna ostu sooritamise hetkel.
• Kauba käest-kätte üleandmine ei ole kahjuks võimalik.
• Mitme ostu korral võib transpordikulu suureneda. 
  Mitu ostu ühe saadetisena vaid siis, kui ostja ei kasuta tasumisel deposiitmakset.
• Kui ostja soovib seadusest tulenevalt tagastada toote(d), siis tasub tagastusega seotud kulud ostja.

SEISUKORD:

• Väga hea (minimaalsete kulumisjälgedega)
• Hea (mõõdukalt kulunud). Raamatul võib esineda lehtede ja/või kaante rebendeid ning muljumisi, väiksemaid köitekahjustusi, plekke, sissekirjutusi/joonimisi
• Rahuldav (kulunud ent lugemiskõlblik). Kaantel ja lehekülgedel võib esineda rebendeid või muljumisi, plekke, mis võivad kohati  takistada lugemist, köitekahjustusi, märkmeid, joonimisi. Leheküljed on alles ja köide püsib koos.
• Märkused seisukorra kohta on seisukorra juures (juhul kui on põhjust midagi eraldi ära märkida).
• Raamat seisukorraga "Hea" või "Rahuldav" ei pruugi olla piisavalt esinduslik kinkimiseks.
• Kaanepilt vastab müüdavale tootele, kuid ei anna tervikülevaadet toote seisukorrast.
  Kui vajate täpsemat ülevaadet seisukorrast, siis palun küsige.
• Kui raamat jõudis Teieni halvemas seisukorras kui eeldasite, siis palume, et võtaksite meiega ühendust.