Mäng on tõsine asi ka lapse enda jaoks. Mäng on elu ise, lapselik, siirus, naiivsus, selles on mõnikord kõrvuti ulakus ja üllatav tõsidus. Lapse jaoks ei ole mäng alati üksnes meeldiv ajaviide, sageli on see töö, eneseületamine. Ühesõnaga – mäng on terve maailm. Ja lapse mängu juhtimine on täiskasvanute jaoks tõsine probleem. Just siin on vanematel tarvis erilist tähelepanu, vastutus-ja taktitunnet, oskust lakkamatult ja erapooletult oma last jälgida, oskust armastada...

 

Ladusalt kirjutatud raamat tutvustab lugejale laste mängu psühholoogilisi ja pedagoogilisi probleeme. On ju mäng selleks lapse elu korraldamise vormiks, milles lastevanemad võivad ja peavadki vahetult osalema, avaldades mängu kaudu lapsele kasvatuslikku mõju.