Esineb kasutusjälgi, lehed kollased, sees mõned plekid.

 Durotan. Eellugu

Oli kord viljakandev maa nimega Draenor. Seal elasid tundmatuid loomi küttides ja aeg-ajalt omavahel lahinguid lüües vaprate orkide klannid. Nende kõrval eksisteerisid niisama ebaharilikud draeneused. Kõige põhjapoolsemale alale, kus talved olid karmid ja suved lühikesed ja mida lõunapoolsete suguvendade sissetungi eest kaitses mäeahelik, üsna vaimude päriskodu lähedale oli omale elupaiga leidnud Härmahuntide klann. Korraga hakkas Draenor muutuma, lõunapoolsetel aladel hakkasid saakloomad haigestuma ega siginud enam, taimed kärbusid, talved läksid pikemaks ja karmimaks ja vaimud ei kõnelenud enam šamaaniga. Olukorras, kus Draenorit näib ees ootavat hukk ja kus vaimudki on kui arust ära, tuleb noorel, äsja klanni juhiks tõusnud Durotanil otsustada, kas võtta vastu sorts Gul’dani ettepanek ja rännata koos tema hordiga tõotatud küllusemaale või püüda ellu jääda esivanemate aladel, nii nagu oli otsustanud vana pealik Garad.