Vana postkaart...........

Eesti Vabadussõjas langenud ja Helsingi Vanasse kirikuparki maetud Soome vabatahtlike hauaplatsi mälestusmärk avati 27. mail 1923.
31 Soome sõjameest langes Eesti Vabadussõjas. 13.02.1919 tõi jäälõhkuja "Väinämöinen" 26 sõjamehe surnukehad pidulikult Soome. Viimseks puhkepaigaks leiti kohane olevat Vana kiriku park Helsingis. Seal olid ka I maailmasõjas langenud saksa sõdurite ja Soome Vabadussõjas langenute ühishauad. 16.veebruaril toimus matus. Kahe aasta pärast loodi komitee mälestusmärgi püstitamiseks. Toimus konkurss, mille 93 töö hulgast võitis kavand "Viron Kävijät", autorid soome kujur Into Saxelin ja arhitekt J.S. Siren. Samba punakaspruun graniit toodi Turu lähistelt. Maksumus 103 600 Soome marka.
27. mail 1923 sõitis Eesti delegatsioon Soome kolme laevaga: lahingulaevade "Lennuki" ja "Vambolaga" ja reisilaev "Kunglaga". Eesti välisministril Aleksander Hellatil oli au eemaldada sambalt kate ja pidada avakõne. Siis sai sõna Eesti saadik Soomes dr. F. Akel. Järgnes rida sõnavõtte nii Soome kui Eesti poolt, siis toimus paraad ja õhtu lõpetas auvõõraste vastuvõtt Seurahoones. Avamispidustustest võttis osa ligi 10 000 inimest.
Mälestusmärk  on punasest graniidist kivitahukas 238x122x108, tippu kinnitatud pronksist Eesti Vabadusristi kujutis. Esiküljel reljeef kolme ratsarüütliga, pea kohal lehvimas Eesti ja Soome lipp. Tagumise külje reljeef kujutab Põhjatähe all seilavat kolme viikingilaeva. Küljel kiri: 1919/Vabadussõja/võitlus-vendadele/EESTI/vägitöö kaunis jääb/hiilgama/veerevate aegade/voolus//. Teisel küljel 31 langenu nimed.
Pärast Teist maailmasõda oli Helsingi mälestussammas ainuke sammas, mille juures sai avalikult tähistada Eesti Vabariigi tähtpäevi ja mälestada Vabadussõjas langenuid.
Strauss, M., Krillo, A., Pihlak, J. ja Viljat, R. (2005). Vabadussõja mälestusmärgid. II. [Tartu:] Greif