Kas olete kunagi näinud midagi, mida tegelikult pole olemas? Kuulnud, kuidas keegi tühjas majas teie nime hüüab? Tunnetanud, et keegi käib teil kannul, ent selja taga ei paista hingelistki? Hallutsinatsioonid on arvatust palju tavalisemad ja nende esinemine ei tähenda kaugeltki meeltesegadust. Sageli on need seotud haiguse, joobe või vigastusega: migreeni käes vaevlejad võivad näha tillukesi loomi ja inimesi; hääbuv nägemine, isegi ärkamine või uinumine võivad silme ette tuua imekaunid näod või hirmutavad kollid. Inimesed on alati otsinud elumuutvaid nägemusi ning tuhandeid aastaid kasutanud nende esilekutsumiseks hallutsinogeenseid ühendeid.

1960. aastate Californias tekkis noorel arstil Oliver Sacksil isiklik ja erialane huvi psühhotroopsete ainete vastu. Need koos Sacksi migreenihoogudega panid aluse pikaajalisele uurimistööle hallutsinatoorsete kogemuste alal. Doktor Sacks põimib elegantselt ja empaatiliselt kokku oma patsientide lood ja isiklikud meelierutavad kogemused, näidates, millist infot hallutsinatsioonid aju töö ja ehituse kohta annavad, kuidas need mõjutavad kultuuri ja kunsti ning miks võib hallutsinatsioone esineda igal inimesel.

Oliver Sacks on maailmakuulus neuroloog, kes oma raamatutes kirjutab huvitavatest haigusjuhtumitest. Ühe tema raamatu põhjal on vändatud tõsieluline mängufilm «Ärkamised». Eesti keeles on Sacksi sulest varem ilmunud „Mees, kes pidas oma naist kübaraks“.

Ühe korra loetud.