uueväärses korras

Ehitiste kandekonstruktsioonide vigadest. Kahjustuste, varingueelsete olukordade ja varingute põhjusi
129-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Professor Karl Õigeri Stipendiumifond 2014

Karl Õigeri raamatus «Varinguohtlikest ehitusvigadest« on autor käsitlenud oma pikaajalise praktika jooksul nähtud hoonete ja rajatiste konstruktsioonide projekteerimisel, ehitamisel-valmistamisel ja nende ekspluateerimisel esinenud suuremaid vigu, mis on põhjustanud hoonete enneaegset lagunemist, varingueelseid olukordi ja ka varinguid.

Raskemate juhtumite koguarv ulatub 60ni, millest 26 olid suuremad varingud. Enam-vähem samal viisil on üles ehitatud Soome FISE ehitusvigade pank (FISE Rakennusvirhepankki).

Raamatus ei ole midagi uut ega erakordset, kuid see näitab veel kord, kui ekslikud, tähelepanematud ja vahel ka hoolimatud me oleme. Ei maksa ka loota, et loodus meile vigu andestaks. Seda juhtub harva. Autor loeks oma eesmärgi saavutatuks, kui kas või üks suur ebaõnnestumine jääks tänu sellele raamatule olemata.

Karl Õiger lõpetas 1960. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Ta on töötanud Tallinna Elamuehituskombinaadi peatehnoloogina, EKE Projekti peakonstruktorina ja Ehitusmaterjalide Ministeeriumi Spetsiaalse Konstrueerimisbüroo peainsenerina. Tema akadeemiline tegevus on seotud Tallinna Tehnikaülikooliga, kus on pidanud tugevusõpetuse, teras-, puit- ja erikonstruktsioonide ning ehitiste renoveerimise loenguid. Aastail 1997 kuni 2006 oli Karl Õiger ehitusteaduskonna dekaan.Teadustöös on Karl Õiger uurinud peamiselt koorik-, ripp- ja telkkatuseid. Tal on hulgaliselt teaduskirjutusi nii pindkandjate, puitkonstruktsioonide kui ka ehitiste renoveerimise kohta. 1971. aastal omandas raamatu autor tehnikakandidaadi kraadi ja 1992. aastal kaitses doktori dissertatsiooni. 2012. aastal promoveeriti Karl Õiger Tampere Tehnikaülikooli audoktoriks.

Eesti Kultuurkapitali laureaadina sai arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia TTÜ ehitusteaduskonna professor Karl Õiger mahuka teadustöö eest ehitusinseneriteaduses, selle rakendamise eest ehitus- ja restaureerimispraktikasse ning panuse eest inseneride koolitamisse.