Ma kuulsin, sa hüüdsid mind teisel pool vett,
su hääl oli nukker ja hell.
Ma kuulsin, ma seisma jäin teisel pool vett –
ei silda, ei paatigi sel.

Sa hüüad, sa hüüad mind teisel pool vett,
ja vangi mind võttis su hääl.
Nüüd jooksen ja ahastan teisel pool vett –
ei parvegi lainete pääl!

Nii palju on vett, et otsa ei näe,
ja ujudes lõppeks mul jaks.
Kui ujuksid vastu ja annaksid käe,
las põhja siis vajuks me kaks!

Aga ei, aga ei – sul teisel pool vett
on aru ja mõistus veel peas.
Ja ei, ja ei – mul teisel pool vett
on aru ja mõistus veel peas.

Ma hüüan, sa hüüad nii teisel pool vett
ja paati ei seleta silm.
Nii seisame teine teisel pool vett,
kuni pimedaks läheb maailm.

Trükiarv 6000.