Ilmale tuli Luule Luuse Valgas 1. novembril 1937, aga tema esimene kodu oli hoopis Karula kuplite keskel, hiljem Tõrvas. 1960. aastast elab ta Pärnus.

Kujutavat kunsti õppis Luule Luuse Tartus Pallase meistrite käe all. Oma kõige paremaks õpetajaks peab ta loodust. Ta armastab maalida õlivärvitehnikas merd, maastikke ja lilli. Tegeleb ka minigraafikaga, segatehnikas maalib fantaasiaküllaseid haldjamuinasjutte. Toomas Kuteri raamatule «Südame latern» (valik muinasjutte) on ta teinud illustratsioonid. Tema koostatud on ka «Pärnu kirjarahva antoloogia», mis ilmus 1998. aastal.

Luule Luuse tõsiseltvõetavust luuletajana näitab, et tema nimi on «Eesti kirjanike leksikonis». Juba kakskümmend aastat on ta Suleklubi president. Klubisse kuulub paarkümmend inimest. Kunsti ja luule kõrval huvitab teda ka loodus – ta tunneb hästi Eesti floorat, kogub ravimtaimi ja kollektsioneerib liblikaid. Peab end ilu-usuliseks.

«Tänapäeva kunstis ei häbeneta inetust, miks mina peaksin ilu häbenema,» ütles Luuse.