„Saada mulle vaid sõna“ on kahe moskvalase, Levi ja Svetlana erakordne armastuslugu. Olles sõja ning mehe Gulagi vangistuse ajal neliteist aastat lahus, püsisid nad teineteisele truud ja jätsid neist aegadest maha hämmastava armumonumendi: 1500 kirja aastatel, mil Lev võitles ellujäämise nimel ühes Stalini kõige kurikuulsamas sunnitöölaagris. Need tsenseerimata ja kaunid kirjad, mida smugeldasid laagrisse ja sealt välja vabad töötajad ja ametnikud, on rabavalt vahetud ning pakuvad meile võimaluse astuda sisse nende kahe inimese maailma. Svetlana kirjad on mälestusmärk katkematule lootusele, mida ta sõjajärgse Moskva argihalluses elus hoidis. Lev püüab oma õrnades ja hoolivates kirjades anda ühelt poolt Svetlanale jõudu, teisalt aga salvestada üksikasjalikult neid jubedaid tingimusi, millesse ta oli heidetud. Iga tema kiri oleks võinud jääda viimaseks.