Kui vaadata seda 1922. aasta 1000-margast rahatähte lähedalt, siis selle taustamuster ei ole lihtsalt suvaline sirgeldus või joonestik, vaid kogu paberipind on üleni ja tihedalt täis trükitud mikroskoopilisi numbreid „1000“.

See oli tolleaegne tipptasemel turvaelement võltsijate vastu (omamoodi varajane mikrotekst). Kuna tegemist oli suure nominaaliga (enne kui inflatsioon täiesti käest ära läks), püüdis Saksa Riigipank (Reichsbank) teha rahatähe järeletegemise võimalikult keeruliseks [1]. Tolleaegsete tavaliste fototehniliste vahendite või lihtsamate trükipressidega ei olnud võimalik nii peent ja korduvat numbrimustrit puhtalt kopeerida – võltsingutel jooksis see lihtsalt häguseks tindimassiks kokku.