Šāntideva kirjutas «Bodhitšarjāvatāra» umbes aastal 700 ja see kujunes mahajaana budismis väga autoriteetseks tekstiks. Seda loeti ja selle õpetuste kohaselt püüti oma meelt parandada I aastatuhande viimastel sajanditel Indias. Hiljem on see raamat suures aus olnud Nepalis, Tiibetis, Mongoolias ja Burjaatias, vähemal määral ka Hiinas.

Viimastel aastakümnetel on «Bodhitšarjāvatāra» saanud väga populaarseks Läänes tänu dalai-laamale, kes on seda esile tõstnud kui budismi üht olulisemat püha raamatut. Ta tsiteerib tihti otse tõotusvandena selle X peatüki 55. salmi:

«Kuni ilmaruum kestab ja kuni maa püsib, olgu mu olemasolu pühendatud kannatuste kaotamisele maailmast!»

 

Trükiarv 22000.