Sõja laul.Wuolijoki.Bertold Brecht.1984.Otava.Haruldane!!
- Eseme ID: 252144158
- Jälgi eset
- Jaga
Seda eset saad osta ka siis, kui ei oma veel Osta.ee kontot
| Algusaeg: | E 11.05.2026 18:31:35 |
|---|
- Turvatud maksed
- Autenditud müüjad
- Kiire klienditugi
- Soodne transport
| Seisukord: | Kasutatud |
|---|---|
| Asukoht: | Rapla, Raplamaa, Eesti |
| Keel: | Eestikeelne |
| Kogus: | 1 |
| Tarneaeg: | 7 päeva |
| Transport: |
SmartPOST: al. 2.64 EUR (XS)
Omniva: al. 1.23 EUR (XS)
DPD pakiautomaat: 1.41 EUR (XS)
Unisend: 1.18 EUR (XS)
|
| Maksmine: | deposiidikandega, Osta.ee e-konto ülekandega |
| Müüja: | oomiseadus99.5%positiivset tagasisidet Vaata müüja teisi esemeid |
Heas seisus raamat,iluveana väikses kirjas pühendus esisiselehel+tiitellehele kleebitud punane kleepstäpp lbm ca 1 cm.Tekst paralleelselt eesti-saksa keeles.Sõja laul = Das estnische Kriegslied
------------------------------------------
Sõjakannatusi kirjeldava poeemi loomise aluseks on Esimene maailmasõda. Hella Wuolijoki kirjutas poeemi 1914 aastal umbes 50 eesti rahvalaulu alusel.
Anlaß zur Zusammenstellung dieses Poems von den Leiden des Kriegs war der Erste Weltkrieg. Hella Wuolijoki komponierte es 1914 aus Hunderten von Varianten von rund fünfzig estnischen Volksliedern als ein Klagelied über den europäischen Kriegswahn. Zugleich hatte sie den Ehrgeiz, einem Nationalepos vorzuarbeiten.
Brecht nannte das Poem «das pazifistischste Kriegslied der Welt» und «ein großes Gedicht». Er schrieb den größten Teil der deutschen Übersetzung nach Hella Wuolijokis Diktat nieder, als er sich 1941 als Exulant in Finnland aufhielt. Beim Redigieren dieser Übersetzung hat er sich mehr als je zuvor und je danach auf die traditionelle Sprache des Volkslieds eingelassen. Auch Sprache und Struktur des «Kaukasischen Kreidekreises» ist weit stärker vom «Estnischen Kriegslied» geprägt als man bisher annahm.
Selle sõjakannatusi käsitleva luuletuse koostamise põhjuseks oli Esimene maailmasõda. Hella Wuolijoki lõi selle 1914. aastal umbes viiekümne eesti rahvalaulu sadadest variatsioonidest nutulauluks Euroopa sõjahulluse pärast. Samal ajal oli tal ambitsioon valmistada ette rahvuseepos. Brecht nimetas luuletust "maailma kõige patsifistlikumaks sõjalauluks" ja "suureks luuletuseks". Suurema osa saksakeelsest tõlkest pani ta kirja Hella Wuolijoki diktaadi järgi, olles 1941. aastal Soomes paguluses. Selle tõlke toimetamisel tegeles ta rohkem kui kunagi varem ja sellest ajast peale traditsioonilise rahvalaulukeelega. Ka “Kaukaasia kriidiringi” keel ja ülesehitus on “Eesti sõjalaulust” palju rohkem mõjutatud, kui seni arvati.
------------------------------------
Kõva köide,181 lk, Kirj Otava,1984 a.,

Küsimused müüjale
Ainult vastatud küsimused on kõigile nähtavad. NB! Oma kontaktandmete jagamise korral ei saa Osta.ee teid petturite eest kaitsta.