3 sõjaraamatut, kasutatud, kahel raamatul tagumine kaas kvaliteetselt parandatud:

• M.Õun "Wehrmachti aumärgid" Teise maailmasõja eel ja ajal loodi Saksamaal erakordselt huvitavaid relvi ja sõjatehnikat, vormiriiet ja sümboolikat, samuti sõjameeste ehteid – aumärke.
  Wehrmachti aumärke jagus ka tuhandeile eesti meestele. Tol ajal võeti neid iluasjakesi sageli üleoleva huumoriga, nimetades seda märgindust "Suur-Saksa plekipoeks“. Suur osa saksa aumärke visati sõja lõpupäevil minema, et mitte sattuda võitjate repressioonide alla.
  Nüüd, kui Teisest maailmasõjast on möödunud aastakümneid, on omaaegseid Wehrmachti aumärke maailmas jälle hakatud väärtustama. Mitmete sõjateemaliste raamatute autor Mati Õun annab käesolevas raamatus nendest aumärkides sõna-pildilise ülevaate.
• M.Õun "II maailmasõda. Maailma Teise maailmasõja eel. Poola kaitsesõda" Raamat, kuhu on kokku võetud mitmeid suursündmusi II maailmasõja esimestest aastatest – sõjategevus läänerindel 1940. aasta kevadel, Baltimaade okupatsioon samal aastal, Rumeenia jagamine naabrite vahel, sõjategevuse algus Vahemerel ja Aafrikas ning Saksa abiristlejate tegevus Vaiksel ja India ookeanil enne suure Vaikse ookeani sõja algust.
• M.Laar "Eesti Teises maailmasõjas" Teise maailmasõja jooksul sattus Eesti kord natsliku, kord kommunistliku okupatsiooni alla. Mõlemad olid eestlastele vastumeelsed. Eestlased uskusid pikka aega et 14. augustil 1941 lääneliitlaste poolt Atlandi hartas antud lubadus — taastada sõja järel kõigi okupeeritud riikide iseseisvus — saab teoks. Rahvuslik vastupanuliikumine astus kontakti läänes tegutsevate Eesti diplomaatidega, andis välja lendlehti ning korraldas allumatuskampaaniaid. Eestlasi võitles Teises maailmasõjas mitme armee koosseisus. Venemaale viidud eesti sõjaväelaste ja mobiliseeritud meeste saatus oli traagiline. Talvel 1941–1942 suri sunnitöölaagritesse paigutatud eestlastest üle kolmandiku, ellujäänutest formeeriti 1942. aastal 8. Eesti Laskurkorpus. Saksa mobilisatsiooniga kaasa läinud meestest moodustati pataljon "Narva" ning 3. Eesti SS-Brigaad (hiljem 20. Eesti SS-Diviis). Alles 1944. a. suurenes eestlaste kaasaminek saksa mobilisatsiooniga — seda lootuses võidelda Eesti vabaduse eest. Viimane, ebaõnnestunud, katse Eesti iseseisvuse taastamiseks tehti 1944. a. septembris. Meeleheitlikule vastupanule vaatamata kaotasid eestlased sõja tulemusel iseseisvuse ning sattusid NSV Liidu okupatsiooni alla.